Ära tule mind tülitama. Ära koputa uksele. Ja ära kirjuta.

Täna jälle helistas mulle Tundmatu. Ma võtan vastu ja siis on täielik vaikus. Ta ei räägi mitte midagi. Nagu kedagi polekski teisel pool toru. Ja mind häirib see, et ta helistab alati siis, kui ma väljas kellegiga olen. Kui ma kodus olen, siis ta kunagi ei helista. Ehk see on kokkusattumus? Ma ei usu.. See asi hirmutab mind juba. Creepy. Ära enam helista! 
Igatahes, tänasest rääkides, käisin väljas oma sõbrannaga - Gretega. Nalja sai, tore oli, nagu alati. Aga lõpu poole, me vist õrnalt solvusime üksteise peale. Või noh, tema minu. Seda, miks ma ei räägi, pärast mõtlete et me oleme imelikud? Seda pole vaja, eks. Ma tahtsin veel midagi tänasest kirjutada, aga mul läks juba meelest ära.. Kui meelde tuleb, siis kirjutan. 
Teemat muutes, üks saatis velvetis mulle kirja, kust ma saaks Camp rock 2'e vaadata. Avasin lingi, kuid ma ei saa.. Mingi imelik lehekülg tuleb ette. Ehk keegi teab, kust saab veel vaadata? Kirjutage kommentaaridesse, onju. Ma õhtu poole võib-olla kirjutan veel, kui meenub mis ma tahtsin lisada. 
Oh, jess. Mul tuli meelde. Kui ma bussiga koju tulin, siis olid bussis 4 või 5 kutti, ma ei lugend neid üle. Algul nad plaksutasid ühele tüdrukule, rääkisid temaga. Kui ma hakkasin maha tulema, ütlesid mulle et: Neiu, mis su neiupõlvenimi on? Ja hakkasid mulle ka plaksutama. See oli nii naljakas. Tulin bussist maha, nad tulid ka. Tulid mõnda aega järgi, sest tahtsid poodi minna. ( Pood mu maja vastas, pmst) Nad plaksutasid jälle, karjusid igast asju. Lõpuks kõige pikem karjus et: Ära karda! Ja siis plaksutas. Üks teine kohe ütles et: Ta ei kuule ju! Ja plaksutas veel kõvemini. Nii naljakas oli. :P