PILDID

Saime siis kätte oma sõbrapildid. Katriniga. PAREMAL

loobun, loobun

Okei, nii. Ma arvan, et ma loobun sellest värgist, kus blogisse tehakse Päev 1, Päev 2, Päev 3 jnejne. Sest ma olen ära unustanud, ning ma ei tea. Kuidagi.. pointless värk? Igatahes, jah. Kõik selle asjaga. 

Kirjutan millalgil oma tegemistest veel, tsauu. 

Päev 9

Mis on olnud kõige naljakam olukord koolis?

Hmm.. ma ei teagi, mis on olnud kõige naljakam. Ma arvan, et neid on väga palju, ning et neid tuleb üha enam juurde. Ühe kirjutan, mis just meenus, see oli ühiskonnaõpetuse tunni aeg. 

Me istume sõbrannaga (Grete) eelviimases pingis. Ning, ma noh, nokkisin teda ja ütlesin et kuule, kuule, kuule. Nii umbes 10 korda, rohkemgi veel. Ja küsisin tõesti, idiootseid küsimusi. Siis Grete läks närvi, hakkas kätega vehkima jne.. Siis õpetaja(mees) märkas seda, ning küsis üle klassi et kas poksikindaid on ka vaja? et ilma nendeta ei saa ju poksida.. et väga huvitav on vaadata naistepoksi (?). Ja see ajas tõesti nii-nii naerma. Ma naersin ja naersin.. ei suutnud naeru pidama enam saada. Kõik vaatasid meid,  nii naljakas, aga samas ka nii piinlik oli.

Laul, mille järgi sa saad tantsida.

Päev 8

Räägi oma huvidest. 

Huvid? Üleks, et üheks suurimaks neist on muusika. Muusika, on parim asi mis olla saab. Mainin ära veel, et meeldib teha süüa, sõpradega väljas käia, lugeda (oleneb raamatutest).

Laul, milles sa tead kõiki sõnu.

let it snow!

Õues on lõputu lumi. Igalepoole kuhu astud - lumi, lumi, lumi. Lumi on vastikult külm, kuid selle juures on ka häid külgi. Rohkem loomulikult laste jaoks, kellele meeldib igasuguseid asju sellest teha - lumeinglid, lumememmed. Ise, ma polegi veel see nädal väljas käinud. Terve nädal on olnud lumi maas, ning ma pole seda isegi katsunud mitte. Ma olin haige, niiet see on ka põhjus miks ma ei ole. Kuid nüüd, esmaspäeval kui kooli lähen, siis ma arvatavasti külmun ära. Ma olen juba selline.. külmavares. Lumega meenus, et täna on juba esimene advent! Jõulud on järjest-järjest lähemal. Muidugi, ma ootan väga jõule. Jõulud on üks.. tore aeg, peaks mainima. Kindlasti loodan saada toredaid kingitusi. Kõige rohkem ootan kingituseks oma vana telefoni. Haha. Tegelikult mu vana telefoni ekraan on katki, ning see tuleks parandusse viia. Kuid ma ei ole viinud, sest ma sain vahepeal uue telefoni. Kuid see uus on ka siuke pann, et ise ka ei usu. Seda ei anna mu vana telefoniga võrreldagi. Vana on ikka 1000 korda parem - Sony Ericsson W595. Hetkel on mul Samsung GT-S5230. See samsung on nii paljudel, mis mulle ei meeldi. Ma ei taha, et mul oleks paljudega samasugune telefon. Kui mul oli Sony Ericsson, siis see oli väga-väga vähestel. Noh, muidugi see oli siis nii uus telefon ka, kuid siiski. Igatahes, kirjutage ka teie, lugejad, kommentaaridesse mida teie ootate jõuluvanalt. 
Nüüd, muudan teemat. Ma olen vist juba eelnevates postitustes ka maininud, et ma olen haige. Noh, siiamaani tegelt. Nohu ja köha on juba pikemad aega, ning need ei kavatse ka üle minna vist. Ausaltöeldes ei tahaks ma homme ka kooli minna, kuid peab. Ma olen nädal aega puudunud, ning lõputult on vaja töid järgi vastata. Mis tähendab, et ma pean täna hoolega õppima. Õnneks on homme ainult kuus tundi, ning esimene tund on vaba. 
Esmalt, pean ma hakkama koristama, õppimine võib natuke hilisemaks ajaks jääda. Samuti pean ma kuduma. Kudumine on üks väga-väga tüütu töö, võimis? 
Aga, ma praegu lõpetan. Mu mõtted kadusid ära, millest ma tahtsin siia kirjutada. Hiljem ehk jälle. BB

Päev 7

Räägi hetkest oma minevikust, mida sa iial ei unusta.

Ma arvan, et hetk, mida ma kunagi ei unusta oli 2010 aastal, ehk selle aasta Jaanuaris. See oli päev, mida ma tõesti, ei unusta mitte iial. See oli päev, mil ma sain teada et mu vanaema on surnud. Sel momendil varises justkui kogu mu elu kokku. Kõik, millesse ma varem uskusin, ehk imedesse, kadusid sel hetkel sekundi pealt - igaveseks. 

 Laul, mis tuletab sulle meelde mingit kindlat sündmust.

Päev 6

10 asja, mida tahaksid hetkel kõige rohkem. 

 kaks varianti panen, hehe

1. Terveks saada                                                         1. Kiss Bill

2. Et mul oleks sall kootud                                           2. Hug Bill

3. Jäätist                                                                   3. Make out with Bill

4. Mandariiini                                                             4. Be with Bill

5. Tokio Hoteli kontserdile minna                                 5. Be kissed by Bill

6. Et jõulud oleks juba.                                               6. Be hugged by Bill

7. Juuni, siis lõpetamine                                             7. Be loved by Bill

8. Peegelkaamerat                                                     8. Spend the night with Bill

9. Et mu telefon korda saaks                                       9. Wake up next to Bill tomorrow

10. Suve!                                                                 10. Make love with Bill *naerab*

Lisan ka kohe, et teise variandi (inglise keelse) mõtles Evelin justkui, minueest välja. Tema on imelik, mitte mina. *naerab*

Laul, mis tuletab meelde sulle mingit kohta.

Päev 5

Küsi tuttavatelt mis nad arvavad sinust, ning postita siia.

Postitan, kuid nimetan ka, et neid on kokku SEITSE. Läks nata liiale, vabandame. *naerab*


Keku:
Ülisuper ja ülitore tüdruk. Aitab alati, kui suudab! :) Ole õnnelik, et Sul temasugune sõbranna on!

Maarjaly:
Kuna ma pole sinuga eriti suhelnud, oskan ma öelda vaid, et oled väga sõbralik ja rõõmsameelne. Hea ja targa mulje oled jätnud, ning kindlasti on välimus suurepärane!

Lonny:
Riinu on väga sõbralik ja abivalmis ja kena. Suure südamega tüdruk. Tänu sinule hakkas mulle jälle Tokio Hotel meeldima. Mul on hea meel, et sinuga suhtlema hakkasin. :)

Helina:
Minu arvates oled tüdruk, kes on abivalmis, ääretult sõbralik ja tore isiksus, kes ütleme, et keskmise tasemega arvutiasjades oskab alati inimesi aidata. Mina nt ei oskaks nii hästi, ma polegi kursis nii palju youtube'i või mõnede muude asjade/programmidega, mille puhul sa kohe aidata oskaksid. Ma tean ka seda öelda, et olgu kell kui palju tahes, sulle võib alati helistada, et sinult abi ja nõu saada, isegi lohutust, kui vaja. Enam-jaolt aitad sa alati hea meelega, kuid mitte väga siis, kui abipaluv isiksus kuidagi sind tüütama hakkab, justkui kergelt terroriseerima hakkab oma abi ja nõu nõudmisega.
Sa hoolid oma sõpradest, nad võivad vähemalt enamikel juhtudel sinu peale loota, neil on sinuga ka lõbus ning sinuga ühised jutuajamised meeldiksid su sõpradele väga, iseasi, kui palju sa selliseid kokkusaamisi oled korraldanud (vms) :D

Liisa:
Sa oled alati nii rõõmsameelne, sinuga on super tore rääkida msnis koguaeg Tokio Hotelist. Sa ajad pidevalt naerma, teed tuju alati heaks kui see on kurb. Sinu emotsioone on nii naljakas kõrvalt järgida, samas on nendes nii tohutult positiivset energiat. Sa oled kõige lahedam mandaRiiinu, ^^

Grete:
Riin, mu lokkis juustega sõber . Jubemusi tüdruk oled mul ikka :) Igav ei hakka kunagi sinuga, alati mõtleme midagi lolli välja . :) Tavaliselt .. liiga lolle asju .. :D Koguaeg naerad minu pihtapealeallatahaetteküljepeale ka -.- fön . -.- Agajah, kahju et enam matas koos ei istu -.- aga peaasi et bio, inka ja siuksed jäävad (Y) Nagu mingid pooletoobised naerame kougaeg koos . Ei saa kurta, me olemegi pooletoobised. Pooletoobised, tiblad, kaabakad, föörakad, idikad, just need me koos olemegi :)(hh)
Aitab sellest vö ? -.- ma ei oska rohkem

Evelin:
Riinu on tohutult sõbralik ja hea südamega inimene. Kui vaja, siis saab alati temaga rääkida. Ja temaga juttu jätkub. Peamiselt küll ühel teemal kuid siiski. Ei mäleta, et ma oleks temaga kunagi vaielnud, kui siis ainult Tokio Hoteli teemal. Temaga võib terve päeva rääkida kuid ikka juttu jätkub. Tänu talle hakkasin uuesti TH'd kuulama, nii et t'nu talle selle eest. Mandariinu on parim inimene keda olen internetis kohanud.


Laul, mis tuletab sulle kedagi meelde.

Wild animals out of the circus!

it was just a dream

Nii. Üle pika aja esimene kord, kui ma tunnen, et tõesti tahaks midagi blogisse kirjutada. Justkui nagu, oleks millegist kirjutada, aga samas, ei ole ka. Ma olen imelik, ma tean. Teen blogis mingit värki, mille nime ma öelda ei oska, nagu te märganud olete: Päev 1, Päev 2. Ning nüüd otsustasin midagi ka vahele kirjutada. Räägin teile siis, natuke kuidas mul viimastel nädalatel läinud on. Koolis on mul hetkel kõik korras, väljaarvatud need kolm kahte, mis mul on. Muidugi kontrolltööd, mille ma pean kindlasti järgi vastama. Ja nüüd kui ma haige olen, on mul veel 4 tööd tegemata. Bioloogia, ajalugu, keemia ning inglise keele töö. Kui ma kooli lähen, eks siis peab järgi vastama, mis mul muud üle jääb. Nagu ma juba mainisin, olen ma haige. Juba 5 päeva. Reedel jäin haigeks ning täna juba teisipäeva õhtu. Mul on väga jube nohu, köha, häält üldse pole. Järjest hullemaks kõik läheb. Homme olen veel kodus ning neljapäeval vist kooli. Pole ammu olnud nii kaua kodus. Aga jah, midagi pole teha. 
Viimased kaks päeva olen kuulanud Tokio Hotel Radio't. Mis on justkui nagu mulle loodud, sest ma ju jumaldan Tokio Hoteli. Jumal ikka mõtleb vahest minu peale ka. *naerab*  Küsisin mõni hetk tagasi Evelinilt, mida ma blogissse kirjutada võin, ning tema vastas: Kirjuta kuidas sa tellid ebayst th asju ja siis pooled mulle müüd. Selle peale võin ma vaid üht öelda: SÖÖ VATTI MEES. (u know) *naerab*  Kirjutan veel, et Billil ning Tomil oli käsil uus photoshoot, mingi tsirkuseloomade kohta. Lisan ka pilte, ning siis saate ise aru, kui te just blondiinid pole.

 

Päev 4

Räägi oma parimast sõbrannast.

Mu parim sõbranna on ilus, tore, sõbralik ja kõike muud. Ma saan talle kõigest rääkida, ilma et tunneks piinlikust. Me saame üksteise naljadest aru, alati naerame. Ma usaldan teda, ning loodan et tema ka mind.

Laul, mis muudab su kurvaks.

Päev 3

Mis on olnud kõige keerulisem asi sinu elus?

Ma ei oskagi sellele vastata. Ma arvan, et neid olukordi pole olnud palju. Niiet, ma ei oska praegu midagi välja tuua. Pea on tühi.

Laul, mis muudab sind õnnelikuks.

Päev 2

Räägi oma elust ja kohast, kus sa elad.

Olen 15 aastane, nagu paljud juba kindlasti teavad. Elan koos oma ema, kasuisa ning õega. Vanemad läksid 3 aastat tagasi lahku, ning see muutis kindlasti mu elu tohutult. Õega saan ma väga harva hästi läbi, enamasti karjume üksteise peale, nagu õed ikka. Enda kohta võin öelda, et üritan võimalikult abivalmis olla, sõbralik, palju nalja teha. Kui mulle mõni inimene ei meeldi, siis ma näitan seda välja. Ma ei talu, kui mõni, kes mulle ei meeldi, segab, räägib minuga koguaeg. Ma vihkan seda. Parimaid sõpru on mul üks. Kunagi oli neid mitu, kuid jah, paljud asjad on aja jooksul muutunud.
Elukoht. Hmm. Elan Pärnus. Natuke eemal kesklinnast. See on suht väike kant, ei toimu eriti palju asju. Enamus, kes siin elavad on venelased. Muidugi sellest on kahju, sest võiks ju rohkem eestlasti olla. Saaks äkki siis ka mõnega läbi. Koolini on mul siit natukene üle 1 kilomeetri. Vahest lähen bussiga kaks peatust, vahest lähen jala. Jala jõuan umbes 10-15 minutiga kooli. No problem.

Päev 1

Sinu lemmikpilt endast ja põhjenda miks.

 

Ütlen kohe ära, et olen ka varem selle pildi lisanud. Kuid siiski.. Ma ei tea kas see on just lemmikpilt, kuid kõige normaalsem pilt minust.  

Sinu lemmiklaul. 

Not so good.

Alustan postitust juba vabandusega, et pole leidnud aega siia midagi kirjutada. Naeruväärne. 

Igatahes, uus veerand algas Mitte-Eriti-Hästi. Nädala jooksul olen saanud juba 7 hinnet. Füüsikas 4 ja 5.  Bioloogias 3 ja 3. Vene keeles 4. Matemaatikas 3. Kunstis 5.  Bioloogia kolmed rikuvad kõik ära. See pole võimalik, et bioloogias on mul kolmed. See ei saa nii olla. Bioloogia oli mu lemmikaine, mul olid kõik 4 - 5 seal. Ühesõnaga, peab end kokku võtma. Muu ei aita. 

Muidu on nädal läind supper-hüpper hästi. Idiootne sõnavara. Aga nii on. Kõik on nii hästi.. Järjest paremaks läheb! Ma loodan, et ma nüüd ära ei sõnu. 

Üks asi on, mis läks täiesti metsa. Pidime täna (laupäeval) mulle uusi teksasi ostma minema.. Ja kuskil ei olnud! Kui oli, siis olid liiga kallid. 500-600 krooni. Isegi mu kasuisa ütles, et need pole üldse kallid, aga ema ikka et on, on.. pole vaja nii kalleid. Idiootsus. 

Homme on juba pühapäev, so great! Homme on Mtv EMA @ 22:00. Kindlasti vaatan. Peab vaatama. Ma olen seda juba rohkem kui kuu aega oodanud. Hääletand olen ka nagu pöörane. Aga okei, praegu ma selle postitusega lõpetan, sest tahan kirjutada veel teise postituse oma õnnestunud elust. BB.

True..

Just the way you are

Smile, and the world smiles back

 

Niiniinii. Pole ammu kirjutand või mis? Pole ausalt öeldes aega olnud. Koolis on palju tunde ja kui koju tulen, olen liiga väsind et siia midagi pikalt kirjutada. Kuid kindlasti, ei lõpeta ma oma blogi kirjutamist. Ma arvan, et ma oleks ka täna kirjutand, kui Triinu poleks meelde tuletand, et ma kirjutaks. Väga hea.

Igatahes, lisasin endast ühe pildi, nagu te kindlasti nägite. Mulle väga meeldib! Ma ei tea mis ime see on, sest tavaliselt mulle mu pildid ei meeldi. Aga see on päris armas. Vähemalt minu arust. 

Tegelikult, ei olnud mul üldse plaanis endast pilti teha, ma üritasin rohkem oma ilusat tükka jäädvustada.. aga tuli hoopis selline pilt. Jäädvustada üritasin sellepärast, et mu tukk on viimasel ajal väga-väga normaalne, mis on üllatav. Sest tavaliselt paneb see ikka nii näkku, et raske uskuda. 

Kell on juba pool kolm, mul oleks aeg koristama hakata, kuid ma ei viitsi. Tulin lootes koju, et saab lõpuks puhata, kuid ema käsib mul toa kõik ära koristada. Et kõik läigiks. Aga ma arvan, et seda ma teen hiljem. Nii.. paar tundi hiljem, sest ma olen tõesti väga väsind. Praegugi kirjutan vaevu seda postitust.

Homme on laupäev, jess. Saab kaua magada! Ma olen seda terve nädala juba oodanud. Juba kolmapäeval olin ma nii väsinud, kuigi olin koolis käinud alles kaks päeva.

Pühapäeval on plaan minna õega isa juurde. Pole seal ammu käinud, ning täna otsustasime et läheme vaatame, kuidas tal läheb. Ja muidugi tahan ma hirmsasti oma kiisut näha. Jah, just. Mu kiisu on mu isa juures, sest me ei saa teda siia tuua. Esiteks, on mu õde kasside vastu allergiline - silmad hakkavad sügelema, ning samuti on ka mu venna kihlatuga - kellel hakkab nohu. Samuti, ma arvan et üks põhjus on venna väike tütar, kes pole praegu veel aastanegi. Aastaseks saab alles 21. märts. Pärast lisan allapoole ka pildid. 

Ausalt öeldes, ootan väga kolmapäeva. Kuna siis tuleb meil pildistamine, nagu klassides ikka on. Ainult, et seekord tuleb erinev pilt. Igast õpilasest tehakse eraldi pilt, ning siis pannakse need kokku ühele pildile. Ma arvan, et te kindlasti teate, ning kui ei tea, piiluge http://www.raefoto.ee/kool/ 

 Ning lõpuks kell ongi saanud pool kolm. Just hakkas seebikas Unistajad, mida ma kindlasti tahan ka vaadata. Peale seda, on tunni aja pärast Armastuse meri, mida ma samuti tahan näha. Muud seebikad mulle ei istu. Väljaarvatud Kodus ja Võõrsil. 

Ja praegu ma siis lõpetan, kuna seebikas algab. Võin kirjutada õhtul midagi, kui keegi soovib, või kui keegi mulle meelde tuletab.  

Vennatütre pildid:

*dunnnno*

Ei oskand midagi pealkirjaks panna, seetõttu see *dunno* seal. Haha. Täna pole midagi erilist toimunud. Pidime hommikul maale minema, kartuleid sorteerima. Lõbus töö, eks? Paar tundi olime maal ja kolmest saime koju. Küll ma olin seda hetke oodanud, kui ma astusin oma tuppa. Ma olin nii väsind ja mul oli nii külm.Peale seda.. ma ei mäletagi mis ma teinud olen. Hmm.. halb mälu, nagu te teate juba.
Ja täna, täna.. lõpuks emme tegi pitsat. Oii, kuidas ma seda hetke olin oodanud. Ta teeb väga harva pitsat. Tegi suure pitsa, kuid ma võtsin siiski ainult ühe väikse tüki. Haha. Pärast peab veel sööma, muidu emme ei teegi enam, sest ma söön nii vähe.
Õhtul, võinoh, umbes tund aega tagasi oli mul selline masekas, et jube. Mul on neid masehetki viimasel ajal päris palju. Ma ei saa ju midagi parata, kui mu elu nii sitt on. Kuid ehk see varsti muutub. Ma loodan. Lootke teie ka. (haha) Aga siis ühel hetkel käis peas mingi klõps ja tuju oli nii hea, et hakka või tantsima. Brenda tegi tuju veel paremaks oma iseloomustamisega sayatis. Hea huumorisoon mõnel.
Seekord kuidagi mõtetu post, või mis te arvate? Ma polnud kaua aega kirjutanud ja mõtlesin et peaks.. Kuid jah, mõtetu. Nüüd ma ootan vaikselt, et kell saaks 22:45 - siis hakkab Presidendi tütar. Mis siis et ma seda mitu korda näind olen, näha tahan veel.
Ma lõpetan praegu, kuna mul pole enam mõtteid mida kirjutada. Selle eest, lisasin blogisse küsitluse, vastake sellele rõõmsalt. Tsauki!

Sickkkkkk x_x

Nojah. Täna hommikul tõustes valutas mu kõht hirmsamat moodi ja paha oli olla.. Ikka jubedalt.. Paar tundi hiljem kraadisin, oli natuke palavik. Nüüd ei tea, kas lähen homme kooli või ei lähe. Tahaks minna, aga samas ei tahaks ka. Nii hea on hommikul kauem teki all olla. Hea soe siiski ju.
Selle aja jooksul, millal ma olen kodus olnud, pole ma midagi erilist teinud. Ei saa ju teha kah. Kümne paiku tulin arvutisse, hakkasin kohe blogiga jamama.. Õigemini kujundusega. Aga ikka ei saand kujundust korda. Varsti hakkan jälle jamama. Siis vaatsin telekat, sõin, sõin, sõin ja sõin. Kogu päeva olen söönud.
Ema tuli natuke aega tagasi koju, ei toonud jälle midagi head. Nähhh.. Võib-olla ta ei läind lihtsalt poodi? Varsti jõuab ka Aune koju, siis pole enam vist nii lõbus. Ega ma ei tea kah.
Mõtlesin just, et peaks velvetisse allkirja/signatuuri meisterdama hakkama. Aga enne on mul vaja mingit normaalset, lühikest, inglise keelset aforismi. Parem oleks, kui siiski armastusest. Hehe.
Praegu ma lõpetan, ehk õhtul jälle. Hakkan igasuguseid asju nüüd tegema - bännereid, endale signatuuri ja blogiga jamama. Tegemist küll ja veel. Tsauki.

NO!! NO!! NO!! NO!! NO!! NO!! NO!!

Ma sain praegu elu halvima uudise.. Tom ja Bill kolivad Ameerikasse ning Georg ja Gustav jäävad Saksamaale, kuna neil on Saksamaal tüdrukud.. Ma ei tea mis neist saab.. Mis nende bändist saab, kui kaksikud on ühel pool maakera, teised teiselpool? See on KOHUTAV! Mis siis saab kui bänd lahku läheb? Mida ma teen siis? MA LÄHEN LOLLIKS. Ma oleks masendudes. Kurat, ma nutaks. Nad ei tohi seda teha.. Te võibolla ei saa minust aru, kuna te pole neid fännand.. Aga nad on mulle nii südamesse pugenud, et ma ei saaks ilma nendeta.. Lihtne, ma armastan neid.


Artikkel:
Bill ja Tom Kaulitz, Saksamaa kõige edukamast rahvusvahelisest rokkbändist "Tokio Hotel", lahkuvad Saksamaalt ja kolivad USA-sse.
Nagu BILD avastas, kolivad kuulsad kaksikud Los Angelesse juba sügisel. Koos oma mänedžeri ja produtsendi David Jostiga, kes on elanud Beverly Hillsis nüüdseks juba üle aasta, tahavad nad kirjutada uusi lugusid.
David Jost kinnitas BILD-ile: "Jah, Bill ja Tom kolivad Los Angelesse, kuid nad jätavad oma kodu Saksamaal alles. Kolimine LA-sse on planeeritud pooleks novembriks."
Nende bändiliikmed Georg ja Gustav tahavad jääda Saksamaale, sest neil on seal tüdrukudsõbrad. Bädiliikmed on öelnud, et kavandatud töö Soundstudios LA-s, stalkergängide poolt pidev jälitamine ning nende kodusse sisse murdmine annavad piisavalt põhjust USA-sse kolida.
Los Angeles ei jää kaksikute jaoks vaikseks. Staare ei ole kusagil rohkem kui Hollywood-is, ka Bill-i ja Tom-i jälitasid LA-s paparatsod. Nad on siiani, koos oma uue DVD ja nende live albumiga "Humanoid City", müünud üle 8 miljoni CD, nad on jõudnud esimesele kohale rohkem kui 15 riigis üle maailma. Sellel aastal Saksamaal, Brasiilias, Mehhikos, Kolumbias, Prantsusmaal ja Šveitsis. Itaalias, Portugalis ja Belgias jõudsid nad teisele kohale.
(Käivad kuulujutud, et stuudo müüakse maha või antakse rendile.) 

See on elu halvim uudis. 

Olen tubli, jesss

41 kausta?  Igatahes, seal peaks olema nüüd 710 pilti. Mul on my pictures'i all veel üks TH kaust, ja seal on neid pilte 140.. kokku on 850. Nii tubli.. nii tubli..

Saturday - 25.09.2010

Enne lisasin natuke pilte, ma ei tea miks.. meeldivad lihtsalt. Aga igatahes, tänasest mul pole jälle midagi erilist rääkida, sest.. ma istusin JÄLLE kodus.
Õde ajas üheksast üles, sest pool kümme tuli meile vend järgi. Pidime sõitma maale. Ema ja kasuisa olid juba seal, ootasid meid. Kui sinna jõudsime, pidime ootama mingi tund ja pool ning siis läksime kartuleid võtma. 8 pikka vagu.. Õnneks oli meid kokku tegelikult kuus, niiet sai suht ruttu üles võetud.. 2 tunniga, või natuke vähemaga. Hiljem, jäi meil veel aega üle, sest vend niitis maal muru. Me hakkasime õega vanu pilte vaatama.. Nii lahe oli kusjuures. Algul vaatasime pilte, kus mu vennad olid väiksed.. 20 aastat vanad pildid.. rohkemgi. Mu vennad olid siis ikka nii erinevad.. Ühel olid prillid, teisel pikad juuksed. Hahah. Te oleks pidanud neid pilte nägema, tõsiselt naljakad.
Ma ei mäleta mis kellaaeg me tagasi sõitma hakkasime.. Kolme paiku äkki. 35 minutit sõitsime autoga. Autos oli selline tunne, et jään kohe-kohe magama. Ma olin nii väsinud.. Aga kohe kui koju olin jõudnud, oli uni läinud. Siis edasi, ma lülitasin loomulikult arvutis sisse ja tulin siia.. Kuid siin ei olnud ka midagi teha. Enamus aja passisingi vist velvetis, youtubes ja msnis. Igav elu, mis teha.
Täna avastasin veel, et kui nõrgad mu küüned on! Appi! Kohutav! Need murduvad nii kiirelt ka viimasel ajal. Siis tegin endale kohe sidruni-soola mingit värki, mida küüntele pidi panema.. et pidi küüned tugevamaks tegema.. Kuid ma ei usu et see esimese korraga mõjub!? Hiljem, kui Camp Rock 2 hakkas, panin küüntele tunniks ajaks riitsinuseõli ka peale. Ma loodan, et see kasvõi natuke aitas.
Ja nüüd.. mul polegi vist midagi rohkem siia hetkel tänasest kribada.. Ehk kirjutan veel täna siia midagi, eks näeb. Tsauki!

it's okay not to be okay

I am just a dreamer

Nojah, nüüd on viimasest blogipostist päris palju aega möödas, aga nüüd ma seletan ära miks mul oli nii halb päev. Või õigemini õhtu.. Ma hakkasin õppima, muidugi arvuti taga nagu alati. Rääkisime just Mariga ajaloost, kui mu õde tuli rääkima et miks ma arvutis olen õppimise ajal. Ma olin et, me räägime mariga ajaloost, et me ei oska. Siis ta hakkas karjuma et no issand, lugege õpikust, et te ei oska lugeda v? Ja hakkas igat moodi mind pmst sõimama. Kui ma midagi vastu ütlesin, siis ta oli kohe et ära plärtsu! Ma muidugi ütlesin et ma ei plärtsugi ja siis käskis mul arvuti kinni panna. Millest ma muidugi keeldusin. Hiljem, pärast ta sõimamist läks ta kööki süüa tegema, vahepeal küsis kas ma tahan ka süüa jms. Siis tahtis mulle igast enda asju anda jms.. Süümekad olid tal vist, et ta mind nii sõimas.. Pärast ta enam ei karjunud mu peale, ei käskinud isegi arvutist ära tulla. Aga see nullis väga mu tuju. Eile oli ka samamoodi. Ma pidin poodi minema, aga ma ei viitsind enam. Siis ta hakkas karjuma et ma ei tee kunagi nende jaoks midagi, et ma olen nii nõme jne.. et ma võiks end põlema panna jms.. See on väga solvav tegelikult ju. Terve õhtu ma ei rääkinud temaga, lõpuks sellepärast et ma poodi ei läind, keelas mul täna arvutisse tulla.. Kuid hommikul tuli jälle mingi sõnelus ja ta ütles et mis sa solvud nüüd, niikuinii lähed ju arvutisse, millal sa mind varem kuulanud oled. No, muidugi ma paari tunni pärast tulin arvutisse ja ta ei teind sellest enam väljagi.. 
Aga kui ma peaks tänasest päevast midagi rääkima.. Siis ma kooli ei läinudki. Ma olen koguaeg nii väsinud, mõtlesin et jätan ühe päeva vahele.. Kuid hommikul selgus, et ma pidin veel emaga korraks maale minema.. Niiet magamisest ei tulnud midagi välja.
Terve päeva olen maganud.. telekat vaatand, arvutis olnud. Ma ei viitsi ausalt öeldes midagi teha. Ma olen niii väsinud.. üleväsimus ehk?
Kindlasti, teid huvitab miks mul selline pealkiri sellel postil on? Et ma pole ju sellest midagi rääkind.. Jah, ma polekski rääkind, kuid mul tuli viimasel hetkel meelde, et ma peaks ju natuke rääkima?
Jah, see on taas selle poisi kohta. Ma mõtlen talle koguaeg kodus.. Ma kujutan ette, mis oleks saanud, kui ta poleks selline tõbras olnud.. Ma unistan... ja unistan palju.. 

Aforisme.

* I wish I could tell you how I feel, but I just don't have the guts.
* I hate it when you give him your all and then he just treats you like another of his friends..
* Ma võin sinust mööda kõndida ja mitte välja teha, kuid sisimas mõtlen, et tahaks sind surnuks kallistada. :*
* I can’t explain myself at all.
* The atmosphere is full of memories.
* He took my smile with him when he left.
* I love you. Thats my secret.
* Giving up hurts the most.
* I never built these walls to keep people out. I built them to see who cares enough to take the time to knock them down.
* I fall in love all over every time I look at you...
* And every time I see you, it hits me as hard as the first time.
* I wonder if you realize just how much I like you.
* I hate that nervous feeling I get before I see my crush.
* I don't feel the pain anymore. I think my heart just broke.
* If life were perfect, I'd be with you.
* I want to scream 'I love you' from the top of my lungs.
* I can't explain this feeling inside.
* I'd rather go blind than seeing you with another love. It's more than just butterflies.
* Distance means so little, when someone means so much.
* Every time I see someone that looks like him I panic. I think I'm paranoid.
*  I love the feeling I get when you look at me.
* When I walk in the room, you're the first person I look for.
* Everytime he walks into the room, my heart goes BOOOOOOOM.
* I'm sorry if it's rude to stare, but you're so cute I can't help myself.
* Just try and make me stop smiling. It can't be done.
* I don't know if this is more than a crush and I don't want to know.
* Dear brain, I know he's all you think about but I think we need to move on, I mean, he already has.
* It's not what the heart wants, it's what it needs.
* I told you I didn't love you, but honestly, how could you believe that lie?
* You'll always be my number one even if I'm not yours.
* All you have to do is send me a text, and I smile.
* Sometimes I wish I could turn back and live those beautiful moments again...
* I hate waking up, right when my dream is getting better & better.
* They asked me to write my definition of love.. I wrote your name.
* I wish I could tell you how I feel, but I just don't have the guts.
* I hate it when you give him your all and then he just treats you like another of his friends..
* If two people are "meant to be" they will meet, because destiny always finds its way.

You're my shining light.

Kurb, aga tõsi. Ma armusin taas billi. So pretty, so pretty boy.  Ja kui teema juba temast on, siis ma räägin natuke.
Ma tean, et paljud arvavad Tokio Hotelist halvasti. Väga halvasti. Nad ütlevad, et nad vihkavad Billi. Aga ei saa vihata inimest, keda sa ei tunne. Ausalt öeldes, ma ei saa aru miks nad seda ütlevad. Nad ei teagi midagi Billist. Paar kuud tagasi, kui Billist halvasti räägiti, hakkasin ma Billi kaitsma, hakkasin ülbama. Kuid nüüd.. Ma ei hooli enam, mida teised temast mõtlevad. Peamine on see, et mina temast nii ei mõtle. Okei, ma tunnistan, kunagi ma mõtlesin temast nii. Ma mõtlesin temast hullemini, kui paljud teised praegu. See oli aasta ja pool tagasi. Ma vihkasin Tokio Hoteli. Kui mu sõbranna neist rääkis, ütlesin ma talle et ah, ära räägi neist p*dedest! Aga nüüd.. ma ei saa aru kuidas ma sain kunagi nii mõelda. Bill on kõige toredam, kõige sõbralikum, kõige ilusam kuulsus, keda ma tean. Muidugi koos oma kaksikvenna Tomiga. Vahest ma mõtlen, kumb mulle rohkem meeldib.. kas Bill või Tom. Vahest mõtlen et Bill, vahest et Tom, aga siis jälle et mõlemad meeldivad sama palju. Praegu ma ütleks et Bill.. Kuid ma ei tea.. imelik. Tahtsin midagi veel öelda, aga läks meelest ära. Hihi. Harjuge ära, mul halb mälu. Lisan mõned pildid ka neist. Allpool, vaata. 

Pildid ühelt ja samalt photoshoodilt. Ilusad, eks.

Koolipildid

valged papud minuomad, :P 

vasakpoolne pinal on minu, ja allpool oleval pildil vasakpoolne päevik minu. 

ülemine pinal minu :P alumine katu. 

Thursday - 16.09.2010

Heihoo my little Sullas. Okei, see oli natuke imelik. Sulla on tegelikult Katrini uus hüüdnimi, sest Katul on 27 detsember sünnipäev ja samal päeval on nime päev Sulvil. Ja sellest siis tuligi see. Haha. 
Aga igatahes, tänasest päevast.. Hmm.. Koolis sai sitaks nalja, eriti ühiskonnaõpetuses. Kirjutasin velvetisse ka miks, aga võin siia ümber ka kirjutada. Nii, ühiskonnaõpetus oli kaheksas tund. Me istusime Gretega eelviimases pingis. Ma mingi nokkisin teda ja ütlesin koguaeg Kuule! Kuule! Ja küsisin ajuvabu küsimusi. Algul ta ei teind välja, siis hakkas naerma selle üle ja lõpuks viskas tal üle. Ma mingi pool tundi tegin nii. Lõpuks ta hakkas kätega vehkima ja mind '' kiusama. '' Aga vot seda nägi õpetaja. Tegelt ta tükkaega jälgis meid. Lõpuks ta ütles et: kas on poksikindaid ka vaja? saate poksida. kakelge kohe ära! tüdrukute kaklus! See oli nii naljakas. Kõik klassist vaatasid meie poole. Grete oli täiesti vait, ma kõrval südamest naeran. Nagu tõsiselt.. ma ei suutnud naeru tagasi hoida enam. Ma naersin ja naersin. Pisarad juba jooksid. Hah. Peale seda mainis ta mitu korda seda. Näiteks siis, kui ta rääkis midagi Eesti Vabariigist ja ma küsisin et mis te ütlesite? Ta et, muidugi sa ei kuule, kui sa koguaeg kakled. See oli lihtsalt NII naljakas. Oleks te näind.  Aga see selleks, peale ühiskonna õpetust läksime Katriniga kunstimajja. Seal hakkame käima näiteringis. Juhendaja on Ahti Puudersell. Mingi Endla teatri näitleja, võibolla teate!? Igatahes, seal ta rääkis pikalt, mis me tegema hakkame. Koolinäidendit. Vahepeal saame mingeid tantsutunde, et õppida liikumist jms. Vahest saame minna Enda teatrisse proove vaatama. Ägeäge. Aga põhiline on see, et ma tegin seal endal margi täis. No põhimõtteliselt..  Aga oli siis nii, et Ahti andis meile avaldused, mille me peame täitma ja talle viima, et me hakkame käima seal näiteringis. Hakkasin avaldust matemaatika töövihiku vahele panema, kui märkasin et see on MÄRG?!  Ütlesin Katrinile ka et wtf? Ta kohe et: MOOS! (Mul oli õunamoos kotis, koolis kodunduse tunnis tegime) Ma olin nagu.. oooeii.. Vaatasin järgi, PURK OLI KATKI LÄIND! Kilekott oli seda täis ja mu kott.. Kott oli tegelt natukene, aga mu õpikud.. Oeh, need olid täitsa läbi omadega. Aga samal ajal me naersime niihullult. Kõik teised kuulasid Ahti juttu, aga me naerame ja naerame.. Teised vaatasid meid nats imelikult vist ka? Okei, see naeruhoog sai läbi. Aga siis helistas keegi Katrinile. Ja tal hakkas telefonist see laul Rapuntsel, Lenna Kuurmaa laulab. Ja see helin tuli niii kõvasti. KÕIK vaatasid! Ja see oli ka niii naljakas, ma kujutan ette kui mark Katrinil olla võis. Seal olime veel natuke aega, siis saime ära. Otsisime tänaval esimese prügikasti mis ette tuli ja ma viskasin kohe oma katkise moosipurgi sinna. Võtsin kõik õpikud välja kotist, sest tahtsin neid puhtaks teha, aga mul polnud ju salvrätikut.. ja Katrinil polnud ka.. Jälle jama. Me olime mingi kohviku ees ka just, kõik kõndisid meist mööda, vaatavad meid, et me oleme mingid imelikud - ainult naerame ja naerame. Haha.  Siis panin asjad kotti tagasi ja helistasin empsile. Emps hakkas kohe riidlema et no mida tema teha saab, et ma nii lollisti tegin, et viskan kotti igalepoole ja kott mustaks läheb.. et tema ei saa midagi teha, sest ta läheb magama. Ma ütlesin talle et, No mida ma tegema pean siis? Mu õpikud on kõik koos, päevik, kott jne.. Siis ta käskis mul ruttu koju minna, et asjad puhtaks teha. Ja minu õnneks saingi 5 minuti pärast õigele bussile ja koju. Kodus ema hakkas õpikuid puhtaks tegema, aga eriti ei õnnestunud. Sest kaaned on ikka kleepuvad. Masendaav. Aga ma lõpetan praegu, liiga palju juttu juba. Võibolla hiljem jälle, tsaukaa. 

Wednesday - 15.09.2010

Paar päeva jäi jälle vahele.. Ma olen olnud viimastel päevadel nii väsinud. Koolis on energiat küllaga, aga kohe kui koju jõuan tuleb selline väsimus peale et vähe ei ole.. Kell on pool üheksa alles ja ma tahaks juba magusalt magada. Aga ma pean ootama, et ema üles tõuseks ja mind eesti keeles töövihikuga aitaks. Ta läheb ööseks tööle, seepärast magab. 
Üheksast hakkab Rääkimata lugu, täiega meeldib mulle. Ei jäta vist ühtegi osa vahele.. Neist inimestest on küll kahju, kuid ma ei hakka nutma.. 
Eelmine kolmapäev oli, rääkis sellest tüdrukust kes jäi paari aastasena auto alla ja kes ei saa enam kõndida ega iseseisvalt hingata. Raudselt kõik kes seda vaatasid, olid kurvad. Aga mina.. mina olin nii õnnelik kui üldse olla saab. Ühe inimese pärast muidugi, kes minuga msnis rääkis. So cute. Aga noh, enam pole sellest õnnest midagi alles.. 
Homme on neljapäev, nagu kõik teavad. Meil on jälle 8 tundi.. ma ei tea kuidas ma selle päeva üle elan. Tulen koju ja lähen kohe magama vist.. Kuigi, üks pluss on selle päeva juures - Ühikarotid. See hooaeg tuleb vast parem kui eelmine, vähemalt ma loodan. Nendel ei jäta ka kindlasti ühtegi osa vahele. 
Ma ei oskagi midagi rohkem kirjutada, sest mu aju põhimõtteliselt magab juba. Niiet, ma lõpetan. Täna tuli vist liiga mõtetu postitus, võimis? Nädalavahetusel heastan selle, ma luban. 

Sunday - 12.09.2010

Andke andeks kullakesed, et ma pole nii ammu kirjutanud.. Mul on koolis nii kiire, iga päev on palju tunde, siis tulen koju, puhkan - hakkan õppima. Kõik toimub nii kiirelt praegu. 
Reedel tuli mu noorim vend (26 aastane) meile, oma kihlatu ja oma väikse tütrega. Ta tütar on 6 kuune ja nimi on Noora Liisa. Juba reede öösel ei saand ma magada. Sest Noora tõuseb iga 2-3 tunni tagant öösel üles ja hakkan nutma. Tal tulevad hambad.. Reede öösel ma veel talusin seda, aga siis pidin hommikul kaheksast tõusma. Täna öösel, ma enam seda ei talunud. Ma jäin kell 23.00 magama.. Siis Noora nuttis kell 00.00, edasi kell 2 öösel, siis juba kell 4 öösel, siis kell 6 hommikul ja siis kell 9.. Mu venna kihlatu (Ragne) küsis ka hommikul, et kas ma sain ikka magada. Ma ütlesin et ei, ja hakkasin naerma. Ragne vastas et, '' ma loodan et see sind lohutab, aga ma ka ei saanud. '' see tundus naljakas.  Igatahes, nad läksid umbes 10 paiku siis ära.. sellest ajast olen ma arvutis olnud. Vahepeal lugesin medaljoni. Väga viis raamat peaks mainima, tõsiselt hea. Paljud räägivad et see on nii halb, teised et nii hea.. Mina olen siis nüüd teiste poolt. Kell on juba pool kaheksa.. ja ma polegi jõudnud täna midagi erilist teha. Täna on siiski ju pühapäev, nädala mõtetuim päev. 
Aga ma lõpetan praegu, sest just hakkas Kummituselausuja  Fox lifest ja ma tõesti tahan seda näha. Tsauka!

01.09.2010-02.09.2010

Nii, siin ma nüüd siis olen. Kolmapäevane päev jäi vahele, sest kui ma kirjutama blogi hakkasin, mul oli postitus valmis kirjutatud, aga läpakal vajutasin kogemata valele klahvile ja kogu tekst oli läinud. Räägin lühidalt, mis eile oli. Tegelt.. mul polegi midagi rääkida, sest ma ausalt ei mäleta. Ma mäletan vaid seda, et ma olin kaheksast üheteiskümneni õe läpakas. Haha. Kui meelde tuleb, siis kirjutan eks. 
Rohkem mõtlesin blogi täna kirjutada, kuna mu sõbranna tahtis, soovis. Heh. Igatahes, alustan siis tänase päeva seletamisest. 
Tõusin kuuest, mis on minu jaoks tappev. Ma pole harjunud sellega, nagu te kõik. Igatahes, mingi ime läbi sain ma kohe ruttu voodist püsti. Tegin igast tegemisi hommikul kodus ja pool 8 hakkasin kooli minema. Saime Katriniga 7.38 tallinna maanteel kokku ja läksime koos kooli. Ta siuke killuvend mul, ainult naeraks. Lõbus piff, jeh. Igatahes, esimene & teine tund oli käsitöö.. Hommikul vara kohe kuduma. Mida me kuduma hakkasime, selle nimetust ma ka ei mäleta, kott liiga kaugel et vaadata. Käsitöös istusin Mariga. Peale käsitööd hakkas eesti keel. Päeva jubedaim tund, jubedaima õpetajaga. Ta on tõesti jube. Teil peaks minust kahju hakkama, et mulle annab selline õpetaja eesti keelt. Õnneks, istun ma seal tunnis Katriniga, niiet see aasta ei tule nii hull, kui eelmine aasta. Eesti keeles midagi erilist ei juhtunud minu arust.. Vähemalt ma ei mäleta. Mul halb mälu, sorriii. Siis hakkas inglise keel, no issand. Õpetaja tegi klassi pooleks, jaotas kaheks rühmaks. Igast rühmast üks läks tahvli ette. Õpetaja ütles eesti keeles sõna ja me pidime inglise keeles selle sõna ütlema ja see kes tahvli ees oli, see selle sõna tahvlile kirjutama. Nagu esimene klass, ausalt. Samas tunnis istus mu kõrval mu kullake Grete, kes joonistas oma päevikusse rõõmsalt südameid, minu vildikatega. Lõpuks ta vist tüdis ära.. Peale inglise keelt oli matemaatika. Seal istusin ma jälle Gretega, lõbus. Ta ka siuke naljavend mul. Matemaatikas õpetaja rääkis pikalt eksamitest, et me hakkame see aasta jubedalt kordama, et kõik ikka edasi saaks sealt. Järgmine oli vene keel. No tõesti, sajandi igavaim tund. Istusin jälle Mariga. Pidime kirjutama juttu suvest, kooli algusest. Veel lõbusam. Ja siis hakkas geograafia. Seal istusin ma Katriniga. Ma ei mäletagi, mida me seal tegime.. Mingeid kaarte uurisime vist. Viimane tund oli ühiskonnaõpetus. Meile andis uus õpetaja, mees. Räige killuvend vist. Igatahes, nalja sai täiega. Tunnis istusin Gretega. Igatahes, kokku oli 8 tundi, kui te need kõik kokku loete. Aga nüüd, räägin ma teile päeva kõige naljakamatest asjadest, eks. Ja need on vahetunnid, kus ma koguaeg Katriniga olin. Juba esimesel vahetunnil, leidis Katrin omale silmarõõmu. Meist aasta vanem, tumeda peaga, prillidega. Kusjuures, ta isegi oli suht nunnu. Katrin täiega põdes, tahtis et Mari sellele kutile ta numbri viiks. (Mari viis eelmine aasta ühele kutile mu numbri, kui ma olin öelnud, et see kutt hästi nunnu on, kunagi hiljem hakkasin selle kutiga käima. PS! See kutt oli ka aasta vanem, prillidega, tumeda peaga. Haha.) 
Iga vahetund nägime teda, käisime järgi. Hihi. Vahepeal läksime koolimajast välja, kooli ette. Seal nägin ma oma endist trennikaaslast. Kevinit. Ma ütlesin Katrinile veel hästi vaikselt, et '' vaata, seal on see Kevin Kull, kellega ma koos trennis käisin ''  Ja teate mida Katrin tegi? Ta karjus pmst, üle kõige: MIS ÖÖKULL, KUSKOHAS, ÖÖKULL, MIS ÖÖKULL jne.. Mul oli tunne et ma vajun maa alla. Mul oli tõsiselt mark. Jooksin koolimajja sisse, Katrin tuli järgi. Siis ma rääkisin talle kõik uuesti ära, siis sai lõpuks aru. Aga igakord kui me pärast Kevinit nägime, karjus Katrin talle ÖÖKULL. Ta ei teinud väljagi, oli tuima näoga, mis oli veelgi naljakam. Käisime veel kooli peal ringi, siis nägime et meile tuleb vastu üks naine, kellel on laps käes. Beebi õigemini. Beebil oli seljas kollane kostüüm. Järsku Katrin ütleb jälle kõvasti '' ma algul vaatasin, et sel naisel on banaanid käes. '' Ja te ei kujuta ette kuidas ma naerma hakkasin.. Ma põhimõtteliselt vajusin mööda seina kükikile ja naersin.. ja naersin ja naersin. Ma olekski võinud naerma jääda. Ja nüüd mul läks meelest ära kõik, mida ma veel rääkida tahtsin, sest ma pidin Gretele matat võrrandit photofiltres joonistama hakkama.. Oeh.. Kui halb mälu ikka. Teinekord jätkan eks, tsauki 

Sisejalanõud

Täna läksin siis lõpuks õega linna, mulle sisejalanõusi ostma. Ostsin valged, nunnud olid. Hind oli peal et 399.90, aga kui maksma läksime, siis oli 239.00. Pilt all pool

Monday - 30.08.3010

Alustan oma juttu nüüd minu blogi followers'idest. Hetkel on kuus followersi juba. Ma just eile imestasin, et kuidas see võimalik on, ma ju alles üleeile õhtul hilja tegin blogi. Kui teist keegi ikka mu blogi loeb, siis andke kommenteerides teada. Siis tean. Ja kui te pole jõudnud followida, aga teile mu blogi meeldib, siis laske käia. 

Aga kui ma nüüd peaks tänasest päevast rääkima.. Siis ma ei teagi millest alustada. Nagu arvata võib, istusin ma jälle terve päeva kodus. See ei ole normaalne. Viimased vaheaja päevad ja mina istun kodus.. Kusjuures! Täna, ma ei maganudki nii kaua, nagu tavaliselt. Ma tõusin täna juba kell üksteist üles. Niii mõnuuus. Haha. Sellegi poolest, oleks tore teada, kuidas ma esimesel septembril kell üheksa üles saan.. ja kuidas ma õhtul normaalsel ajal magama saan. Õnneks mu ema on õhtuses vahetuses, niiet ta saab mind hommikul üles ajada, kui tal meelest ära ei lähe. Kohe kui olin üles tõusnud, ajas mu ema mind sööma. Nagu mul ärgates midagi muud poleks teha. Mulle ei meeldi kohe süüa, kui ma ärkan. Pole selline inimene. Kooli ajal on ka raske hommikul süüa. Aga see selleks. Kohe kui arvutisse täna tulin, hakkasin kuulama Alexander Rybaki laulu. Funny little world. See lihtsalt, nii meeldib mulle. Ta on seal videos ka nii.. ilus. Poleks kunagi seda arvanud, et ta mulle meeldima võiks hakata. Täpselt nagu Adam Lambertiga. 

Kuna täna on Esmaspäev, siis seebikad olid ka täna.. Ma ei teadnud, et ajad on muutunud ja magasin ühe oma lemmikutest maja. Nimelt unistajad. Õnneks siiski nägin Armastuse merd, mis on hetkel mu lemmikutest lemmikum. Estrella ja Victor Manuel võiks juba kokku saada. Ja jälle ma hakkan millegist muust rääkima, mitte oma päevast. Haha. Aga mul vist polegi enam oma päevast midagi rääkida, pole teind täna midagi. Aa, bännereid tegin. Hull tegevus ka ju. Bännerid on kuskil allpool, vaata, kommenteeri ja ütle mis arvad neist. Tahaks ikka arvamusi teada. Lisaks sellele tahaks veel homset ka,  homme tuleb mu õde Tallinnast ja siis lähme mulle kooli sisejalanõusi ostma. FINALLY. Me pidime nädal aega tagasi juba minema, aga ta lükkas seda koguaeg edasi. Viimasele minutile. Nagu ma arvasingi. Kui olen ära ostnud, lisan siia pildi ka, eks. 

Oeh, täna on juba Esmaspäev, homme Teisipäev ja siis kooli.. Täiesti kohutav, kui kiiresti see suvi läinud on. Kuigi, mina olin erinevalt teist 4 kuud suvevaheajal, alates Mai kuust. Heh. Käiks heameelega ainult nädala koolis ja siis oleks nädal kodus.. jälle nädal koolis jne.. Nii hea oleks nii ju, või mis te arvate? Andke kommentaaridesse märku, mida te arvate suve lõpust - kooli algusest. Oleks tore lugeda. Aga praeguseks ma lõpetan. Tsauki. 


Aa.. ja vastage küsitlusele ka! ;) 

Bännerid.

Kuna, mul öösel jälle midagi teha polnud, tegin bännereid velvetisse.