Nii, siin ma nüüd siis olen. Kolmapäevane päev jäi vahele, sest kui ma kirjutama blogi hakkasin, mul oli postitus valmis kirjutatud, aga läpakal vajutasin kogemata valele klahvile ja kogu tekst oli läinud. Räägin lühidalt, mis eile oli. Tegelt.. mul polegi midagi rääkida, sest ma ausalt ei mäleta. Ma mäletan vaid seda, et ma olin kaheksast üheteiskümneni õe läpakas. Haha. Kui meelde tuleb, siis kirjutan eks.
Rohkem mõtlesin blogi täna kirjutada, kuna mu sõbranna tahtis, soovis. Heh. Igatahes, alustan siis tänase päeva seletamisest.
Tõusin kuuest, mis on minu jaoks tappev. Ma pole harjunud sellega, nagu te kõik. Igatahes, mingi ime läbi sain ma kohe ruttu voodist püsti. Tegin igast tegemisi hommikul kodus ja pool 8 hakkasin kooli minema. Saime Katriniga 7.38 tallinna maanteel kokku ja läksime koos kooli. Ta siuke killuvend mul, ainult naeraks. Lõbus piff, jeh. Igatahes, esimene & teine tund oli käsitöö.. Hommikul vara kohe kuduma. Mida me kuduma hakkasime, selle nimetust ma ka ei mäleta, kott liiga kaugel et vaadata. Käsitöös istusin Mariga. Peale käsitööd hakkas eesti keel. Päeva jubedaim tund, jubedaima õpetajaga. Ta on tõesti jube. Teil peaks minust kahju hakkama, et mulle annab selline õpetaja eesti keelt. Õnneks, istun ma seal tunnis Katriniga, niiet see aasta ei tule nii hull, kui eelmine aasta. Eesti keeles midagi erilist ei juhtunud minu arust.. Vähemalt ma ei mäleta. Mul halb mälu, sorriii. Siis hakkas inglise keel, no issand. Õpetaja tegi klassi pooleks, jaotas kaheks rühmaks. Igast rühmast üks läks tahvli ette. Õpetaja ütles eesti keeles sõna ja me pidime inglise keeles selle sõna ütlema ja see kes tahvli ees oli, see selle sõna tahvlile kirjutama. Nagu esimene klass, ausalt. Samas tunnis istus mu kõrval mu kullake Grete, kes joonistas oma päevikusse rõõmsalt südameid, minu vildikatega. Lõpuks ta vist tüdis ära.. Peale inglise keelt oli matemaatika. Seal istusin ma jälle Gretega, lõbus. Ta ka siuke naljavend mul. Matemaatikas õpetaja rääkis pikalt eksamitest, et me hakkame see aasta jubedalt kordama, et kõik ikka edasi saaks sealt. Järgmine oli vene keel. No tõesti, sajandi igavaim tund. Istusin jälle Mariga. Pidime kirjutama juttu suvest, kooli algusest. Veel lõbusam. Ja siis hakkas geograafia. Seal istusin ma Katriniga. Ma ei mäletagi, mida me seal tegime.. Mingeid kaarte uurisime vist. Viimane tund oli ühiskonnaõpetus. Meile andis uus õpetaja, mees. Räige killuvend vist. Igatahes, nalja sai täiega. Tunnis istusin Gretega. Igatahes, kokku oli 8 tundi, kui te need kõik kokku loete. Aga nüüd, räägin ma teile päeva kõige naljakamatest asjadest, eks. Ja need on vahetunnid, kus ma koguaeg Katriniga olin. Juba esimesel vahetunnil, leidis Katrin omale silmarõõmu. Meist aasta vanem, tumeda peaga, prillidega. Kusjuures, ta isegi oli suht nunnu. Katrin täiega põdes, tahtis et Mari sellele kutile ta numbri viiks. (Mari viis eelmine aasta ühele kutile mu numbri, kui ma olin öelnud, et see kutt hästi nunnu on, kunagi hiljem hakkasin selle kutiga käima. PS! See kutt oli ka aasta vanem, prillidega, tumeda peaga. Haha.)
Iga vahetund nägime teda, käisime järgi. Hihi. Vahepeal läksime koolimajast välja, kooli ette. Seal nägin ma oma endist trennikaaslast. Kevinit. Ma ütlesin Katrinile veel hästi vaikselt, et '' vaata, seal on see Kevin Kull, kellega ma koos trennis käisin '' Ja teate mida Katrin tegi? Ta karjus pmst, üle kõige: MIS ÖÖKULL, KUSKOHAS, ÖÖKULL, MIS ÖÖKULL jne.. Mul oli tunne et ma vajun maa alla. Mul oli tõsiselt mark. Jooksin koolimajja sisse, Katrin tuli järgi. Siis ma rääkisin talle kõik uuesti ära, siis sai lõpuks aru. Aga igakord kui me pärast Kevinit nägime, karjus Katrin talle ÖÖKULL. Ta ei teinud väljagi, oli tuima näoga, mis oli veelgi naljakam. Käisime veel kooli peal ringi, siis nägime et meile tuleb vastu üks naine, kellel on laps käes. Beebi õigemini. Beebil oli seljas kollane kostüüm. Järsku Katrin ütleb jälle kõvasti '' ma algul vaatasin, et sel naisel on banaanid käes. '' Ja te ei kujuta ette kuidas ma naerma hakkasin.. Ma põhimõtteliselt vajusin mööda seina kükikile ja naersin.. ja naersin ja naersin. Ma olekski võinud naerma jääda. Ja nüüd mul läks meelest ära kõik, mida ma veel rääkida tahtsin, sest ma pidin Gretele matat võrrandit photofiltres joonistama hakkama.. Oeh.. Kui halb mälu ikka. Teinekord jätkan eks, tsauki
No comments:
Post a Comment