I am just a dreamer

Nojah, nüüd on viimasest blogipostist päris palju aega möödas, aga nüüd ma seletan ära miks mul oli nii halb päev. Või õigemini õhtu.. Ma hakkasin õppima, muidugi arvuti taga nagu alati. Rääkisime just Mariga ajaloost, kui mu õde tuli rääkima et miks ma arvutis olen õppimise ajal. Ma olin et, me räägime mariga ajaloost, et me ei oska. Siis ta hakkas karjuma et no issand, lugege õpikust, et te ei oska lugeda v? Ja hakkas igat moodi mind pmst sõimama. Kui ma midagi vastu ütlesin, siis ta oli kohe et ära plärtsu! Ma muidugi ütlesin et ma ei plärtsugi ja siis käskis mul arvuti kinni panna. Millest ma muidugi keeldusin. Hiljem, pärast ta sõimamist läks ta kööki süüa tegema, vahepeal küsis kas ma tahan ka süüa jms. Siis tahtis mulle igast enda asju anda jms.. Süümekad olid tal vist, et ta mind nii sõimas.. Pärast ta enam ei karjunud mu peale, ei käskinud isegi arvutist ära tulla. Aga see nullis väga mu tuju. Eile oli ka samamoodi. Ma pidin poodi minema, aga ma ei viitsind enam. Siis ta hakkas karjuma et ma ei tee kunagi nende jaoks midagi, et ma olen nii nõme jne.. et ma võiks end põlema panna jms.. See on väga solvav tegelikult ju. Terve õhtu ma ei rääkinud temaga, lõpuks sellepärast et ma poodi ei läind, keelas mul täna arvutisse tulla.. Kuid hommikul tuli jälle mingi sõnelus ja ta ütles et mis sa solvud nüüd, niikuinii lähed ju arvutisse, millal sa mind varem kuulanud oled. No, muidugi ma paari tunni pärast tulin arvutisse ja ta ei teind sellest enam väljagi.. 
Aga kui ma peaks tänasest päevast midagi rääkima.. Siis ma kooli ei läinudki. Ma olen koguaeg nii väsinud, mõtlesin et jätan ühe päeva vahele.. Kuid hommikul selgus, et ma pidin veel emaga korraks maale minema.. Niiet magamisest ei tulnud midagi välja.
Terve päeva olen maganud.. telekat vaatand, arvutis olnud. Ma ei viitsi ausalt öeldes midagi teha. Ma olen niii väsinud.. üleväsimus ehk?
Kindlasti, teid huvitab miks mul selline pealkiri sellel postil on? Et ma pole ju sellest midagi rääkind.. Jah, ma polekski rääkind, kuid mul tuli viimasel hetkel meelde, et ma peaks ju natuke rääkima?
Jah, see on taas selle poisi kohta. Ma mõtlen talle koguaeg kodus.. Ma kujutan ette, mis oleks saanud, kui ta poleks selline tõbras olnud.. Ma unistan... ja unistan palju..