Paar päeva jäi jälle vahele.. Ma olen olnud viimastel päevadel nii väsinud. Koolis on energiat küllaga, aga kohe kui koju jõuan tuleb selline väsimus peale et vähe ei ole.. Kell on pool üheksa alles ja ma tahaks juba magusalt magada. Aga ma pean ootama, et ema üles tõuseks ja mind eesti keeles töövihikuga aitaks. Ta läheb ööseks tööle, seepärast magab.
Üheksast hakkab Rääkimata lugu, täiega meeldib mulle. Ei jäta vist ühtegi osa vahele.. Neist inimestest on küll kahju, kuid ma ei hakka nutma..
Eelmine kolmapäev oli, rääkis sellest tüdrukust kes jäi paari aastasena auto alla ja kes ei saa enam kõndida ega iseseisvalt hingata. Raudselt kõik kes seda vaatasid, olid kurvad. Aga mina.. mina olin nii õnnelik kui üldse olla saab. Ühe inimese pärast muidugi, kes minuga msnis rääkis. So cute. Aga noh, enam pole sellest õnnest midagi alles..
Homme on neljapäev, nagu kõik teavad. Meil on jälle 8 tundi.. ma ei tea kuidas ma selle päeva üle elan. Tulen koju ja lähen kohe magama vist.. Kuigi, üks pluss on selle päeva juures - Ühikarotid. See hooaeg tuleb vast parem kui eelmine, vähemalt ma loodan. Nendel ei jäta ka kindlasti ühtegi osa vahele.
Ma ei oskagi midagi rohkem kirjutada, sest mu aju põhimõtteliselt magab juba. Niiet, ma lõpetan. Täna tuli vist liiga mõtetu postitus, võimis? Nädalavahetusel heastan selle, ma luban.
No comments:
Post a Comment